kiil

See also: kiil'

Estonian

Etymology 1

From Proto-Finnic *kiili, borrowed from Baltic, compare Lithuanian gylỹs (botfly, gadfly). kiin (botfly) is a parallel variant of the stem. Cognate with Finnish kiiliäinen (botfly), Ingrian kiiliäin (horsefly, botfly).

Noun

kiil (genitive kiili, partitive kiili)

  1. dragonfly
Inflection
Declension of kiil (ÕS type 22e/riik, length gradation)
singular plural
nominative kiil kiilid
accusative nom.
gen. kiili
genitive kiilide
partitive kiili kiile
kiilisid
illative kiili
kiilisse
kiilidesse
kiilesse
inessive kiilis kiilides
kiiles
elative kiilist kiilidest
kiilest
allative kiilile kiilidele
kiilele
adessive kiilil kiilidel
kiilel
ablative kiililt kiilidelt
kiilelt
translative kiiliks kiilideks
kiileks
terminative kiilini kiilideni
essive kiilina kiilidena
abessive kiilita kiilideta
comitative kiiliga kiilidega

Etymology 2

From Middle Low German kīl, or possibly earlier Germanic language. Compare Finnish kiila.

Noun

kiil (genitive kiilu, partitive kiilu)

  1. wedge
  2. (rhetoric) parenthesis
Inflection
Declension of kiil (ÕS type 22e/riik, length gradation)
singular plural
nominative kiil kiilud
accusative nom.
gen. kiilu
genitive kiilude
partitive kiilu kiile
kiilusid
illative kiilu
kiilusse
kiiludesse
kiilesse
inessive kiilus kiiludes
kiiles
elative kiilust kiiludest
kiilest
allative kiilule kiiludele
kiilele
adessive kiilul kiiludel
kiilel
ablative kiilult kiiludelt
kiilelt
translative kiiluks kiiludeks
kiileks
terminative kiiluni kiiludeni
essive kiiluna kiiludena
abessive kiiluta kiiludeta
comitative kiiluga kiiludega
Derived terms

Etymology 3

From Middle Low German kēl, kil or German Kiel.

Noun

kiil (genitive kiilu, partitive kiilu)

  1. (nautical) keel (of a ship)
Inflection
Declension of kiil (ÕS type 22e/riik, length gradation)
singular plural
nominative kiil kiilud
accusative nom.
gen. kiilu
genitive kiilude
partitive kiilu kiile
kiilusid
illative kiilu
kiilusse
kiiludesse
kiilesse
inessive kiilus kiiludes
kiiles
elative kiilust kiiludest
kiilest
allative kiilule kiiludele
kiilele
adessive kiilul kiiludel
kiilel
ablative kiilult kiiludelt
kiilelt
translative kiiluks kiiludeks
kiileks
terminative kiiluni kiiludeni
essive kiiluna kiiludena
abessive kiiluta kiiludeta
comitative kiiluga kiiludega

Further reading

  • kiil”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • kiil”, in [ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat [Estonian Etymological Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2012

Ngiyambaa

Etymology

Compare Gamilaraay giili, Wiradjuri geel.

Noun

kiil

  1. urine
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.