sõltumatu

Estonian

Etymology

From sõltuma + -tu.

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈsɤltumɑtu/, [ˈsɤltumɑtˑu]

Adjective

sõltumatu (genitive sõltumatu, partitive sõltumatut, comparative sõltumatum, superlative kõige sõltumatum or sõltumatuim)

  1. independent
    Synonym: iseseisev
    Antonym: sõltuv

Declension

Declension of sõltumatu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
singular plural
nominative sõltumatu sõltumatud
accusative nom.
gen. sõltumatu
genitive sõltumatute
partitive sõltumatut sõltumatuid
illative sõltumatusse sõltumatutesse
sõltumatuisse
inessive sõltumatus sõltumatutes
sõltumatuis
elative sõltumatust sõltumatutest
sõltumatuist
allative sõltumatule sõltumatutele
sõltumatuile
adessive sõltumatul sõltumatutel
sõltumatuil
ablative sõltumatult sõltumatutelt
sõltumatuilt
translative sõltumatuks sõltumatuteks
sõltumatuiks
terminative sõltumatuni sõltumatuteni
essive sõltumatuna sõltumatutena
abessive sõltumatuta sõltumatuteta
comitative sõltumatuga sõltumatutega

Derived terms

Further reading

  • sõltumatu”, in [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik [Dictionary of Estonian Basic Vocabulary] (in Estonian) (online version, not updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2014
  • sõltumatu”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • sõltumatu”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
  • sõltumatu in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.