mandel

See also: Mandel

Danish

Etymology

(This etymology is missing or incomplete. Please add to it, or discuss it at the Etymology scriptorium.)

Pronunciation

  • IPA(key): [ˈmanˀəl]

Noun

mandel c (singular definite mandlen, plural indefinite mandler)

  1. almond

Declension

Estonian

mandlid (1)

Etymology

Borrowed from Low German mandel, from Latin amygdala, from Ancient Greek ἀμυγδάλη (amugdálē).

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈmɑnd̥el/, [ˈmɑnd̥el]

Noun

mandel (genitive mandli, partitive mandlit)

  1. almond
  2. tonsil

Declension

Declension of mandel (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular plural
nominative mandel mandlid
accusative nom.
gen. mandli
genitive mandlite
partitive mandlit mandleid
illative mandlisse mandlitesse
mandleisse
inessive mandlis mandlites
mandleis
elative mandlist mandlitest
mandleist
allative mandlile mandlitele
mandleile
adessive mandlil mandlitel
mandleil
ablative mandlilt mandlitelt
mandleilt
translative mandliks mandliteks
mandleiks
terminative mandlini mandliteni
essive mandlina mandlitena
abessive mandlita mandliteta
comitative mandliga mandlitega

Derived terms

Further reading

  • mandel”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • mandel”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
  • mandel in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)

Norwegian Bokmål

Noun

mandel m (definite singular mandelen, indefinite plural mandler, definite plural mandlene)

  1. an almond (edible nut)
  2. (anatomy) a tonsil

Derived terms

References

Norwegian Nynorsk

Noun

mandel m (definite singular mandelen, indefinite plural mandlar, definite plural mandlane)

  1. an almond (edible nut)
  2. (anatomy) a tonsil

Derived terms

References

Romansch

Alternative forms

Etymology

Borrowed from German Mandel, from Old High German mandala, from Late Latin amygdala.

Noun

mandel m (plural mandels)

  1. (Rumantsch Grischun, Sursilvan, Sutsilvan, Puter) almond
  2. (Rumantsch Grischun, Sursilvan, Sutsilvan, anatomy) tonsil

Swedish

Etymology

From German Mandel (almond).

Pronunciation

  • (file)

Noun

mandel c

  1. an almond, a kind of nut
  2. a tonsil

Declension

Declension of mandel 
Singular Plural
Indefinite Definite Indefinite Definite
Nominative mandel mandeln mandlar mandlarna
Genitive mandels mandelns mandlars mandlarnas

Descendants

  • Finnish: manteli

References

This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.