häälik

Estonian

Etymology

From hääl + -k.

Noun

häälik (genitive hääliku, partitive häälikut)

  1. (linguistics) phoneme, phone

Declension

Declension of häälik (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular plural
nominative häälik häälikud
accusative nom.
gen. hääliku
genitive häälikute
partitive häälikut häälikuid
illative häälikusse häälikutesse
häälikuisse
inessive häälikus häälikutes
häälikuis
elative häälikust häälikutest
häälikuist
allative häälikule häälikutele
häälikuile
adessive häälikul häälikutel
häälikuil
ablative häälikult häälikutelt
häälikuilt
translative häälikuks häälikuteks
häälikuiks
terminative häälikuni häälikuteni
essive häälikuna häälikutena
abessive häälikuta häälikuteta
comitative häälikuga häälikutega
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.