üritus

See also: uritus

Estonian

Etymology

From üritama +‎ -us. Compare Finnish yritys.

Pronunciation
  • IPA(key): /ˈyritus/, [ˈyritˑus]
  • Rhymes: -yritus
  • Hyphenation: ü‧ri‧tus

Noun

üritus (genitive ürituse, partitive üritust)

  1. event (prearranged social activity)
  2. attempt
    Synonyms: katse, proov
  3. cause (goal, aim or principle)

Declension
Declension of üritus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
singular plural
nominative üritus üritused
accusative nom.
gen. ürituse
genitive ürituste
partitive üritust üritusi
illative üritusse
üritusesse		 üritustesse
üritusisse
inessive ürituses üritustes
üritusis
elative üritusest üritustest
üritusist
allative üritusele üritustele
üritusile
adessive üritusel üritustel
üritusil
ablative ürituselt üritustelt
üritusilt
translative ürituseks üritusteks
üritusiks
terminative ürituseni üritusteni
essive üritusena üritustena
abessive ürituseta üritusteta
comitative üritusega üritustega

Compounds
  • kultuuriüritus
  • muusikaüritus
  • spordiüritus

References
  • üritus in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • “üritus”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.