üksik

Estonian

Etymology

From üks +‎ -ik.

Adjective

üksik (genitive üksiku, partitive üksikut)

  1. lonely, alone
  2. only, sole
  3. separate
  4. few
    Külas põles ainult mõni üksik tuli.
    Only a few lights were on in the village.

Declension
Declension of üksik (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular plural
nominative üksik üksikud
accusative nom.
gen. üksiku
genitive üksikute
partitive üksikut üksikuid
illative üksikusse üksikutesse
üksikuisse
inessive üksikus üksikutes
üksikuis
elative üksikust üksikutest
üksikuist
allative üksikule üksikutele
üksikuile
adessive üksikul üksikutel
üksikuil
ablative üksikult üksikutelt
üksikuilt
translative üksikuks üksikuteks
üksikuiks
terminative üksikuni üksikuteni
essive üksikuna üksikutena
abessive üksikuta üksikuteta
comitative üksikuga üksikutega
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.